Jaanuari persoon – Olev Roosa

Autor: harry | Kommentaare: 0

Olev Roosa, Kose Muusikakooli puhkpilliõpetaja ja dirigent

Olev Roosat, Kose Muusikakooli puhkpilliõpetajat ja puhkpilliorkestri dirigenti, võib nimetada põhjendatult –  HNPO TEGIJA, jaanuar 2017.

3.-5. jaanuarini toimus Kosel orkestri talvelaager ja menukas kontsert “#DIGI_T@NGEL”. Laagri korraldamise põhiraskus lasus Olevi õlgadel, lisaks pillimängule tuleb lapsed ju toita, kusagil peab saama magada, ka laste vaba aja sisustamisele tuleb korraldajal mõelda. Kose kontserdi repertuaar eeldas ulatuslikku laululaste kaasamist. See ei oleks olnud mõeldav ilma Olevi korraldamiseta. Laagris õpitav ei piirdunud vaid kontserdikavaga.  Selle kokkusaamise jooksul tuli korralikult selgeks õppida laulupeo repertuaarist Riivo Jõgi “Koduteel”, et see juba 1. puhkpilliorkestrite piirkondlikus koondproovis laulupeodirigentidest komisjonile eraldi ette mängida. Õnnestunud ettemängul oli HNPO dirigendipuldis Olev Roosa. Nimetatud asjaolud ongi põhjuseks, et siin esitada Olevile mõned küsimused.

Kuidas oled rahul sel korral laulupeo puhkpilliorkestrite repertuaariga? Mis meeldib, mis võiks olla teisiti?

Teosed on eripalgelised ja seetõttu on neid võimalik huvitavalt lahti mõtestada. Ka orkestratsioonid on muutunud mängijasõbralikumaks võrreldes varasemate lastelaulupidudega. Füüsiliselt kõige raskem lugu on võib olla „Tormakas algus“, kuid eeliseks see, et seda mõnusalt rütmikat lugu on juba varem õpitud ja mitmel pool orkestriga ette kantud. Mõne noore mängija oskuste vajakajäämisi, kes füüsiliselt ja noodilugemise vilumuselt ei ole veel võimelised pilli käsitlema vastavalt teose iseloomu vajadustele, katavad kokkumängides kasutuselolevad löökpillid. Koosmäng arendab  üksteise toel rütmitunnet ja noodilugemist. Arvan, et meie noored puhkpillimuusika heliloojad on õigel teel.

Kuidas oled ise rahul HNPO ettemänguga?

Esmalt, koosmängu orkestris oleme harjutanud kõik üheskoos tunnustatud pedagooge kaasates, repertuaar on enamjaolt valitud kaalutletult, vastavalt vanusele mõlemas orkestrikoosseisus.

Kui ettemängust rääkida, siis nüüd juba üpris selgeks õpitud teos on laagerdumise faasis, et ajas veel paremaks muutuda.  Arvan, et teose romantiline keskosa võiks veelgi kandvam ja väljapeetum-mõtisklevam olla piltlikustades näiteks Arno ja Teele koduteed Paunvere radadel. Püüan seda järgmisel võimalusel vastavalt kujundada. „Koduteel“ lõpus tuleb veel kindlamalt jagada rõõmu koju jõudmisest.  Tänu ettemängust tehtud videosalvestusele oleme facebookis järelkuulatavad-vaadatavad, seda ongi hea kasutada analüüsitava materjalina oma versiooniga edasi töötades.

Kas koondproovis “Koduteel” Berdi kontseptsioon kattus sinu taotlustega, oli midagi uut või õpetlikku?

Minu jaoks toimus teoste kontseptsiooni teatav täpsustumine koondproovis enne ettemängu. Laulupeo dirigendi eesmärgiks ongi ju siduda koondproovides kõigi orkestrite esituses teos terviklikuks ja kuulajale-vaatajale nauditavaks. Arvan, et Bertki veel kujundab enda jaoks selgust kontseptsiooni detailides. Usutavasti kuuleme viimistlevaid mõtteid veel peaproovis, parim sooritus võiks kõlada laulupeol.

Mõtteid Kosel toimunud HNPO kontserdist.

Mul on heameel, et HNPO ajaloo kõige innovatiivsem kontsert ja ka Kose vallas järgnevaid üritusi inspireeriv üritus toimus just nimelt Kose Kultuurikeskuses ning seda eeskätt tänu teie sädelevatele ideedele, Harry ja Kristiina.

HNPO ettemängu video on järelvaadatav HNPO facebookis: https://www.facebook.com/Harjumaa-Noorte-Puhkpilliorkester-ehk-HNPO-1592963554345030/